Isis 35€
Kõrgus 23cm
Materjal: vaik
Isis tiibadega
Isis oli Vana-Egiptuse religiooni peamine jumalanna, kelle kummardamine levis kogu Kreeka-Rooma maailmas. Isist mainiti esmakordselt Vanas Kuningriigis (umbes 2686 – u 2181 e.m.a) kui Osirise müüdi peategelasi, kus ta äratab ellu oma tapetud venna ja abikaasa, jumaliku kuninga Osirise ning toodab ja kaitseb tema pärijat.
Usuti, et ta aitas surnutel hauataguse ellu siseneda, nagu ta oli aidanud Osirist, ja teda peeti vaarao jumalikuks emaks, keda võrreldi Horusega.
Maagia ja tarkuse jumalanna
Isis oli tuntud ka oma maagilise jõu poolest, mis võimaldas tal taaselustada Osirist ning kaitsta ja ravida Horust, ning kavaluse poolest. Tänu oma maagilistele teadmistele öeldi, et ta on "targem kui miljon jumalat". Mitmes New Kingdomi loo "The Contendings of Horus and Set" osas kasutab Isis neid võimeid, et Setist oma pojaga konflikti ajal üle manööverdada. Ühel korral muutub ta nooreks naiseks, kes teatab Setile, et ta on seotud pärandivaidlusega, mis sarnaneb Osirise krooni anastamisele Seti poolt. Kui Set nimetab seda olukorda ebaõiglaseks, mõnitab Isis teda, öeldes, et ta on enda hinnangul eksinud. Hilisemates tekstides kasutab ta oma ümberkujundamisvõimet Seti ja tema järgijate vastu võitlemiseks ja hävitamiseks.
Tema ema abi kasutati tervendavates loitsides, et saada kasu tavalistele inimestele. Algselt mängis ta kuninglikes rituaalides ja templiriitustes piiratud rolli, kuigi ta oli rohkem silmatorkavam matusepraktikate ja maagiliste tekstide osas. Ühe loitsu käigus loob Isis mao, kes hammustab Ra-d, kes on temast vanem ja suurem, ning teeb ta oma mürgiga haigeks. Ta pakub Rale ravi, kui ta ütleb talle oma tõelise salanime – teadmise, mis kannab endas võrreldamatut jõudu. Pärast pikka sundimist ütleb Ra talle oma nime, mille naine annab edasi Horusele, tugevdades tema kuninglikku autoriteeti.
Teda kujutati kunstis tavaliselt inimnaisena, kes kandis peas troonilaadset hieroglüüfi. Uue kuningriigi ajal (umbes 1550–1070 e.m.a), kui ta omandas jooned, mis algselt kuulusid varasemate aegade silmapaistvale jumalannale Hathorile, kujutati Isist kandmas Hathori peakatet: lehma sarvede vahel oli päikeseketast.
Esimesel aastatuhandel e.m.a said Osirist ja Isisest enim kummardatud Egiptuse jumalused ning Isis võttis endasse paljude teiste jumalannade tunnused. Egiptuse ja selle lõunanaabri Nuubia valitsejad ehitasid peamiselt Isisele pühendatud templeid ja tema tempel Philaes oli religioosne keskus nii egiptlastele kui nuubialastele. Tema mainekas maagiline jõud oli suurem kui kõigil teistel jumalatel ja väidetavalt kaitseb ta kuningriiki selle vaenlaste eest, valitseb taevast ja loodusmaailma ning omab võimu saatuse enda üle.
Isise kummardamise lõpetas kristluse tõus neljandal kuni kuuendal sajandil e.m.a. Tema kummardamine võis mõjutada kristlikke uskumusi ja tavasid, nagu Maarja austamine, kuid tõendid selle mõju kohta on mitmetähenduslikud ja sageli vastuolulised.
Isis esineb jätkuvalt lääne kultuuris, eriti esoteerikas ja kaasaegses paganluses, sageli looduse või jumalikkuse naiseliku aspektina.
Isis on leinava lese kehastus. Tema ja Nephthyse armastus ja lein oma venna vastu aitavad venna ellu äratada, nagu ka Isise maagiliste loitsude retsiteerimine. Matusetekstid sisaldavad Isise kõnesid, milles ta väljendab oma kurbust Osirise surma pärast, seksuaalset iha tema järele ja isegi viha, et ta on ta maha jätnud. Kõik need emotsioonid mängivad tema taaselustamisel oma osa, sest nende eesmärk on teda tegudele panna. Lõpuks taastab Isis Osirise kehas hingamise ja elu ning paaritab temaga, eostades nende poja Horuse. Pärast seda punkti elab Osiris edasi ainult Duati ehk allilmas. Ent sünnitades poja ja pärija, et tema surma eest kätte maksta ja tema eest matuseriitusi läbi viia, on Isis taganud, et tema abikaasa peab vastu hauataguses elus.
Iga Egiptuse kuju on kaunilt maalitud kulla, sinise, musta ja punase värviga, kõik värvid olid Egiptuses sümboolsed värvid.
Materjal: vaik
Isis tiibadega
Isis oli Vana-Egiptuse religiooni peamine jumalanna, kelle kummardamine levis kogu Kreeka-Rooma maailmas. Isist mainiti esmakordselt Vanas Kuningriigis (umbes 2686 – u 2181 e.m.a) kui Osirise müüdi peategelasi, kus ta äratab ellu oma tapetud venna ja abikaasa, jumaliku kuninga Osirise ning toodab ja kaitseb tema pärijat.
Usuti, et ta aitas surnutel hauataguse ellu siseneda, nagu ta oli aidanud Osirist, ja teda peeti vaarao jumalikuks emaks, keda võrreldi Horusega.
Maagia ja tarkuse jumalanna
Isis oli tuntud ka oma maagilise jõu poolest, mis võimaldas tal taaselustada Osirist ning kaitsta ja ravida Horust, ning kavaluse poolest. Tänu oma maagilistele teadmistele öeldi, et ta on "targem kui miljon jumalat". Mitmes New Kingdomi loo "The Contendings of Horus and Set" osas kasutab Isis neid võimeid, et Setist oma pojaga konflikti ajal üle manööverdada. Ühel korral muutub ta nooreks naiseks, kes teatab Setile, et ta on seotud pärandivaidlusega, mis sarnaneb Osirise krooni anastamisele Seti poolt. Kui Set nimetab seda olukorda ebaõiglaseks, mõnitab Isis teda, öeldes, et ta on enda hinnangul eksinud. Hilisemates tekstides kasutab ta oma ümberkujundamisvõimet Seti ja tema järgijate vastu võitlemiseks ja hävitamiseks.
Tema ema abi kasutati tervendavates loitsides, et saada kasu tavalistele inimestele. Algselt mängis ta kuninglikes rituaalides ja templiriitustes piiratud rolli, kuigi ta oli rohkem silmatorkavam matusepraktikate ja maagiliste tekstide osas. Ühe loitsu käigus loob Isis mao, kes hammustab Ra-d, kes on temast vanem ja suurem, ning teeb ta oma mürgiga haigeks. Ta pakub Rale ravi, kui ta ütleb talle oma tõelise salanime – teadmise, mis kannab endas võrreldamatut jõudu. Pärast pikka sundimist ütleb Ra talle oma nime, mille naine annab edasi Horusele, tugevdades tema kuninglikku autoriteeti.
Teda kujutati kunstis tavaliselt inimnaisena, kes kandis peas troonilaadset hieroglüüfi. Uue kuningriigi ajal (umbes 1550–1070 e.m.a), kui ta omandas jooned, mis algselt kuulusid varasemate aegade silmapaistvale jumalannale Hathorile, kujutati Isist kandmas Hathori peakatet: lehma sarvede vahel oli päikeseketast.
Esimesel aastatuhandel e.m.a said Osirist ja Isisest enim kummardatud Egiptuse jumalused ning Isis võttis endasse paljude teiste jumalannade tunnused. Egiptuse ja selle lõunanaabri Nuubia valitsejad ehitasid peamiselt Isisele pühendatud templeid ja tema tempel Philaes oli religioosne keskus nii egiptlastele kui nuubialastele. Tema mainekas maagiline jõud oli suurem kui kõigil teistel jumalatel ja väidetavalt kaitseb ta kuningriiki selle vaenlaste eest, valitseb taevast ja loodusmaailma ning omab võimu saatuse enda üle.
Isise kummardamise lõpetas kristluse tõus neljandal kuni kuuendal sajandil e.m.a. Tema kummardamine võis mõjutada kristlikke uskumusi ja tavasid, nagu Maarja austamine, kuid tõendid selle mõju kohta on mitmetähenduslikud ja sageli vastuolulised.
Isis esineb jätkuvalt lääne kultuuris, eriti esoteerikas ja kaasaegses paganluses, sageli looduse või jumalikkuse naiseliku aspektina.
Isis on leinava lese kehastus. Tema ja Nephthyse armastus ja lein oma venna vastu aitavad venna ellu äratada, nagu ka Isise maagiliste loitsude retsiteerimine. Matusetekstid sisaldavad Isise kõnesid, milles ta väljendab oma kurbust Osirise surma pärast, seksuaalset iha tema järele ja isegi viha, et ta on ta maha jätnud. Kõik need emotsioonid mängivad tema taaselustamisel oma osa, sest nende eesmärk on teda tegudele panna. Lõpuks taastab Isis Osirise kehas hingamise ja elu ning paaritab temaga, eostades nende poja Horuse. Pärast seda punkti elab Osiris edasi ainult Duati ehk allilmas. Ent sünnitades poja ja pärija, et tema surma eest kätte maksta ja tema eest matuseriitusi läbi viia, on Isis taganud, et tema abikaasa peab vastu hauataguses elus.
Iga Egiptuse kuju on kaunilt maalitud kulla, sinise, musta ja punase värviga, kõik värvid olid Egiptuses sümboolsed värvid.